HERILASEPESA
“Herilasepesa” podcast’i algusloo lugemiseks keri alla poole...
Hetkel on “Herilasepesa” kõik 105 saadet komplektina saadaval mälupulga peal ja neid on võimalik soetada 75 euro eest. Saada mulle lihtsalt e-mail.
Mina ja Jüri olime juba mõnda aega koos salvestanud videoid, kus tegime trenni ja ajasime niisama joorupit. Ühel hetkel hakkas Aesthetic Project tegema podcast’i ja olin tol ajal hiljuti avastanud “Tussisööjad”.
Käisin Jürile välja idee hakata tegema videoid, kus arutleme maailmaasjade üle. Jüri ei olnud sellest eriti vaimustunud ja ei olnud ma ka ise päris läbi mõelnud, mida ma tahan.
“Tussisööjates” aga räägiti Genklubis asuvast stuudiost. Nemad tegid omasid saateid seal. Ma arendasin selle mõtte nii kaugele, et jõudsin enda ammu unustatud vana idee uue konstruktsioonini. Podcast. Lapsest saadik oli mu soov saada raadiosaatejuhiks ja/või DJks. Ja Boom… aeg oli õige. Video ideest sai podcast’i idee. Serveerisin Jürile selle ilusasti ära ja minu suureks üllatuseks ta oligi sellega nõus. Jeeshhhh.
Otsisin Generaadio kontakte ja võtsin ühendust Kaisamai nimelise naisterahvaga.
Vahetasime hunniku e-maile ja oli aeg kohtuda. Ootasime Jüriga kohtumispaigas ja Kaisamai ei tulnud kohale. Mäletan, et Jüri oli hästi haavunud ja kuri. Mina olin lihtsalt kurb. Kaisamai telefonile ei vastanud, kirjale ka mitte. Maailmalõpp noh. Siiski suutsin ennast kokku võtta ja kirjutada viisaka kirja väljendades enda nördimust. Seda kirja ma kuskilt ei leidnud, aga vastuse küll…
Kaisamai kiri 31. juuli 2018 13:32
"Hey. Eilne ei tähendanud kindlasti, et koostöö peaks nii kiiresti lõppema. Tundsin end eile päris kehvasti (madal vererõhk ja üleüldiselt väga uimane ja nõrk olla).
Saatsin sulle sõnumi, kui tundsin, et ei saa õigeks ajaks kohale, ent siis ei olnud veel tunnet, et üldse ei peaks jõudma. Peale sulle sõnumi saatmist, heitsin korraks pikali, et peapööritus üle läheks, ent suutsin kogemata magama jääda ja ärkasin alles mitmeid tunde hiljem.
See suvi juba teine kord, kui mul vererõhk ei lase korralikult püstigi seista.
Ma väga vabandan, et pidite asjatult ootama nii kaua.
Kui sa oled veel huvitatud kohtumisest, siis see nädal sobiks mulle K ja N."
Thank God :)
15. augustil jõudsime esimese episoodi lindistamiseni ja see oli täielik horror. Null kogemust mikrofonidega, null kogemust saate salvestamisega. Õnneks oli Kaisamai meile abiks ja tehtud see sai. Mäletan, kuidas seda Jürtsi juures järele kuulasime ja ma ei jäänud sellega absoluutselt rahule. Mõni päev hiljem salvestasime saate uuesti ja sel korral võis rahule jääda ja essa saade ilmus 26.08.2018. Samuti jooksis “Herilasepesa” alguses ka Generaadio raadiolehel ja kolmapäeviti kindlal kellaajal kuulasid seda Generaadio kuulajad.
Iga nädal saatsin Kaisamaile saate tutvustuse ja nii see asi toimis. Olime igal podcast’i platvormil ja Generaadio eetris ka. Ühe tutvustuse (Episood 7: Noored on hukas/homod) järel Kaisamai uuris, et "PS. mida te saates homodest rääkisite? ma loodan, et see ei ole mingi homofoobne teema, meil ei ole tsensuuri igast ropendamiste jms asjade suhtes, aga mingit homofoobseid asju ei tahaks küll eetrisse lasta."
Homofoobsed me ei olnud ja saade jätkus nii nagu eelnevalt.
“Herilasepesa” oli tegev 2018. aasta augusti lõpust 2020. aasta aprilli lõpuni. Saatele pani põntsu mitu faktorit:
1) Jüri ei olnud minu jaoks piisavalt hingega asja juures. Jahh... see tekitas probleeme. Tekkisid pinged. Tagantjärele saan loomulikult aru, et kogu see aeg oli Jüri täitnud minu unistust ja ta ei olekski saanud teistmoodi olla. Ent mingil hetkel mina väsisin sellest, et teisel on (minu arvates) pohhui ja tema väsis sellest, et keegi „elab tal selle podcast’i asjaga seljas“. Podcast’i lõpetamine päästis meie sõpruse ja aja jooksul suutsime jõuda taas väga heasse kohta. Jüri on mu parim sõber siiani.
2) Koroona. Generaadio pani sellel ajal ennast kinni ja isegi podcast’e ei saanud enam salvestamas käia.
Hiljem me tegime siiski veel mõned saated, kuni 2022. aasta augustis otsustasime, et enam ei maksa Podbeanile igal aastal 99 eurot, et saade saaks lihtsalt üleval olla ja cancel’dasime subscription’i ning oligi LÕPP.
Tagantjärele saan väga hästi aru, et podcast’i tegemine oli minu jaoks egopauk. Loomulikult oli minu suur unistus, et inimesed tutvuksid minu „üliägeda mõttemaailmaga“. Aga teine osa oli ikkagi see, et ma tahtsin olla KEEGI. Tahtsin olla number üks. Mäletan, kuidas üks inimene küsis mult, et miks ma podcast’i teen ja mina vastasin, et ma tahan saada number üks podcaster’iks. Ta noogutas ja küsis uuesti, et MIKS. Usun, et tõestamisvajadus „maailmale“ on olnud üks asi, mis mind on viinud elus edasi. Eesmärk võis olla vale, aga tulem… tulem oli võrratu.
Saade andis minule meeletu kogemuse ja ilma “Herilasepesata” ei oleks tulnud ei “Intiimselt Eraelust” podcast’i, ega ka “Võhkareid”.
“Herilasepesa” ajaloo jooksul käis meil ka külas hulk külalisi. Nimetagem nad siis esinemisjärjekorras: Märt Koik käis 2x, Tissident (Sille-Kadri Siimer ja Marianne Ubaleht), Lemme-Liis Jääger 3x, Sigmar Koitsaar 3x , Kadiah, Ranele, Anne Smith, Mihkel Raud 2x, Ari Matti Mustonen, Beebilõust, Diana, Mattias Naan, Tauri Küla ja Cleer Saat.
Kõik “Herilasepesa” saated võtsime me internetist maha ja hetkel saab neid vaid käest kätte minult.
“Herilasepesa” saated on kõik komplektina saadaval mälupulgal, mida on võimalik soetada 75 euro eest. Saada mulle lihtsalt e-mail.